Noor tüdruk tänaval

Noor tüdruk kõndis tänaval. Tal oli väljakujunenud kindel tee koju. Ühel päeval ta märkas pargist möödudes, pargipingil istumas vanemat härrat. Väga viisaka välimusega. Uhkes heledas ülikonnas, mis tipnes täpselt viimistletud punase lipsu sõlmega. Portfell tema kõrval pargipingil lebamas. Veider oli tüdruku jaoks märgata juba neljandat päeva sama härrasmeest istumas sealsamas pargipingil, kus eelnevatel päevadel. Ja endiselt üksinda. Nii kurva pilguga kaugust silmitsedes. Kui nädal aega järjest tüdruk teda nägi, otsustas ta mehe juurde astuda ja vestlust alustada.

„Tere! Olen teid mitu päeva järjest näinud koju jalutades. Te paistate väga kurb. Kas saan teile millegagi abiks olla?“
Mees vaatas tüdrukut, naeratas ja lausus: „Su süda on nii füüsiline kui ka vaimne olend. Väga teadlik. Ta andestab palju. Ei kipu küll unustama, aga andestab. Nagu naine. Ja temaga on selline lugu, et kui ta saab haiget, siis ta nutab. Mida rohkem ta haiget saab, seda valjemini ta nutab. Mil ühel hetkel märkad teda röökimas ja palumas. Palumas, et sa lõpetaksid talle haiget tegemise. Ent, kui sa jätkad oma tavapärast eluviisi, märkmata oma südame hüüdeid, siis ta viimaks vaikib. Muutub raskeks ja vaikib. Üksnes vaatleb. Sest tal ei ole midagi rohkem öelda. Ta on andnud endast kõik. Nüüd ei jää tal muud üle, kui vaadeldes vaikida ja oodata, mil sa märkad, et tema kõnelused on asendunud vaikimisega. Ta ei ole solvunud. Ta endiselt armastab, sest ta on armastamiseks loodud. Aga ta ootab vaikselt, et sina lõpuks teda näed ja enda sülle haarad ning lubad, et tema kannatused on lõppenud. Et sa oled teda kuulda võtnud. Et ta saaks terveneda. Et ta leiaks oma heliseva hääle. Et te saaks koos taas naerda ja laulda.“

Tüdruk ei osanud selle peale midagi vastata. Vaatas pikalt mehele otsa, kallistas, tõusis ja jätkas oma koduteed. Ent vaatamata oma noorele vanusele, oli ta ideaalselt aru saanud, millest mees rääkis. Ühel hetkel kui süda on valust raske, siis inimesed enam ei nuta. Nad muutuvad vaikseks. Täiesti vaikseks.

Foto: Elva Foto