Kui Sul puudub süsteem, siis loobud esimese aasta jooksul.

Mäletan, kui alustasin mõni aeg tagasi oma ettevõttega, siis tundus iga päev minu jaoks hiiglasuur ja pehmelt öeldes... rõhuv.

Ühelt poolt äärmiselt põnev, sest teadsin viimaks, mida tahan teha ja mida oskan teha – kirjutada. Aga ei teadnud, kuidas planeerida oma päeva selliselt, et kõige jaoks aega jääks.

Mul puudus süsteem.
Seetõttu rabasin hommikust õhtuni mitmel rindel. Vahepeal oli tunne, et mitte midagi ei saa tehtud. Alati, kui ühe ülesandega alustasin, võttis see oodatust rohkem aega. Või tekkis ängistav tunne, sest teised ülesanded ka ootasid tegelemist.

Aga see paganama aeg muudkui jooksis mul eest ära nagu jänes. Hirmutaval kiirusel... See väsitas mind. Olgem ausad - lausa ahistas.

Tundsin end kohati väga üksi.
Aga samas ei osanud ka abi paluda, sest mida või kellelt ma palun? Palgata abi polnud võimalik. Seega, teadsin, et peab olema mõni teine lahendus.

Uskusin, et minusuguseid alustavaid ettevõtjaid on küll ja veel olnud ning kõik, kes on vähegi tahtnud, on hakkama saanud. Saan ka mina! Sest ma pole allaandja tüüp.

Niisiis, kuna olen ühe-naise-ettevõte ja tegelikult ettevõtluses täiesti roheline, siis pidin (ja teen seda siiamaani) tegema kõik vajalikud toimingud ise.

Alustades turundamisest, sest kellele ma kirjutan, kui kliente pole. Kliendid aga ei leia mind üles, kui ei turunda end... Vana hea nokk kinni-saba lahti probleem.

Alustasin iga päeva turundusmaterjalide (sisu välja mõtlemine, artiklite/postituste kirjutamine, visuaalide kujundamine, videode tootmine, monteerimine, erinevatele platvorimidele postitamine) loomisega ja postitamisega.

Oh-sa-mu-meie! Selleks kulus terve päev! Teinekord isegi kaks. Päris alguses lausa kolm. Kuhu Sa, aeg, tõttad nõnda?

Tegemata ka ei saanud jätta, sest turundusgurud ütlevad: „Selleks, et edu saavutada, pead olema pildis!“ Pildis olemine tähendas aga igapäevaselt väärt kraami postitamist.

„Kindlasti õpetliku sisuga, aga natuke nalja ja vimkat võiks ju ka olla. Samas mitte ülemäära palju. Ole lihtsalt loov ja lähene originaalselt.“

Oh-sa-süda-ja-saba... Hea küll siis!

Nädalast nädalasse jõudsin sellise rööprähklemisega juba nädala teise poolde, mil alles asusin klientide tellimusteni.

Hooga kirjutama - kirjutama - kirjutama. Teinekord kirjutasin 6 tundi järjest – sest arved vajavad ju maksmist - seejärel tundsin, et tahaks oksendada...

Mina ja oksendada? Kirjutamise tulemusel? Ei, midagi on ikka täiesti valesti. Sest ma armastan kirjutamist. Kuhu mu armastus kadumas on? On see võimalik?

Küsi ja Sulle antakse.
Ühel päeval oma vaimse tervisega tegeledes – suusatades, tekkis mul mõte: „Aga püüan pühapäeval kõik turundusmaterjalid valmis saada, siis saan nädalat alustada kohe klientide tellimuste täitmisega.“

Suusatasin ja mõtlesin, et kuidas varem sellele ei tulnud? Mina, kes olen täielik plaanimajandaja, ei suutnud varem endale süsteemi luua. Isegi kurtsin paarile lähedasele, et kohati tunnen, et lämbun, aga ma ei saa aru, mida valesti teen.

Mõistsin, et vohh, just sellest ongi vajaka. Süsteemist!

Eks nagu elus ikka – asjad jõuavad meieni, kui seda kõige vähem ootame, aga enim valmis oleme.

Nüüd on mul süsteem, kus pühapäeva pool päeva puhkan ja ja lõunast hakkan sisu looma ning ajastatud postitusi üles lükkama, et saaksin esmaspäeval tegeleda sellega, mis päriselt loeb – mu armsad kliendid ja nende tellimused.

Tänu süsteemile tunnen end tunduvalt rahulikumalt, organiseeritumalt ja naudin taas kirjutamist.

Ahjaa, muidugi tekkis kohe ka mõte, et mul polegi siis ju kahte puhkepäeva... Ent niipea, kui sellele mõtlesin, purskasin naerma – ma ehitan ju oma ettevõtet! Puhkan siis, kui kõik toimib! :)

__________________________

Seega, minu soovitus Sulle, kui oled samuti alustanud millegi imelisega – oma ettevõttega, aga mattud ülesannete kuhja alla ja tunned, et upud, siis loo süsteem. Just selline, mis Sulle enim sobib.

Kui vajad abi, siis võta minuga ühendust ja hea meelega aitan Sind.